Jacob Grimm

Allikas: Vikitsitaadid

Jacob Ludwig Carl Grimm (4. jaanuar 1785 Hanau – 20. september 1863 Berliin) oli koos vend Wilhelm Grimmiga keeleteadlane ja muinasjuttude koguja. Koos Karl Lachmanni ja Georg Friedrich Beneckega panid nad aluse saksa filoloogiale ehk germanistikale.

Proosa[muuda]

  • Mulle on see kõrk arvamine vasta meelt, terve aastasadade elu olevat täidetud olnud umbse ja rõõmutegemata vaimu toorusega. Ju Jumala armurikka heldusele oleks see vasta, kes igale ajale oma päeva paista laskis ja inimestele, nõnda kui tema neid oli ehitanud ihu ja hinge annetega, tundmist ühest kõrgemast juhatamisest sisse valas. Kõigile, ka kõige enam ära teutatud põlvedele on õnnelise ja korralise elu õnnistust osaks saanud, mis kaunist sugu rahvastele nende kombid ja õigust hoidis.
    • Cit. via Jakob Hurt, "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879)

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel